Oleme teinud kokkuvõtte Kadrina kogukonna inimeste muredest, mis tõusid esile meie augustis postitatud teemapüstituses! Suur tänu kõigile meiega kaasamõtlemise ja kommentaari jagamise eest!
Kõik mõtted ja ettepanekud kergliiklusteedest valgustusest, paisjärvest, mitmetest teistest murekohtadest ja uutest ideedest väärivad läbi kaalumist ning paljud kindlasti ka teostamist.
Valgustust soovitakse näiteks bussipeatustesse, madalseiklusraja juurde, Rakvere tee 3 mänguväljakule, Kadapiku külas Urva teele, Kadrina-Hulja kergliiklusteele. On arvamusi, et suvekuudel ei peaks tänavalagustust välja lülitama. Samuti on jagatud seisukohta, et enne vabaaja veetmise kohtade valgustamist, võiks olla pidevalt valgustatud ikka kodutänavad. On märgatud, et õunaaia ala on üle valgustatud, sellel teemal otsib vald praegu lahendust, et ala valgus muuta hubasemaks.
Teede olukord on oodatult aktuaalne, mõistetavalt soovitakse teede mustkattega katmist ja kruusateedele tihedamat hooldust. Suur mure on erateed, mida kasutatakse ligipääsuks ka teistel kinnistutel asuvatele majapidamistele. Hetkel koostatava valla üldplaneeringu käigus peame oluliseks ära määrata tingimused ja kord, mille alusel saab eratee anda avalikku kasutusse ja vald võtab selle hooldamise enda kanda. Esile toodi kiriku ja leerimaja juurde viiva tee ja platsi halb seisukord. Meie hinnangul on see oluline koht tihedas kasutuses ja tuleks lähiaastatel asfalteerida.
Inimeste soov on, et kergliiklusteed võiks viia Kadrinast -Kihlevere, Viitna, Neeruti, Tapa suunda. Lisaks soovitakse kergteed Kolu-Vohnja, Hulja-Rakvere, Tapa-Vohnja, Rõmeda-Viitna, Tapa-Loobu maantee. Ka kergliiklusteede võrgustik on uue üldpaleeringu osa, mille väljaehitamist on mõistlik alustada sealt, kus on eeldatavaltrohkem kasutajaid. Kuna osad teed jäävad teiste valdade maale, siis saab neid projekte ellu viia vaid koostöös naabritega. Kergliiklustee ühe kilomeetri maksumus koos valgustusega jääb täna suurusjärku 100 000 eurot.
Keeruline ja lahendamist vajav probleem on raudtee ületamine viadukti alt. Uus üldplaneering võiks olla aluseks, et edaspidi lahendust otsida koos teiste ametkondadega. Kadrinalastele teeb muret Kadrina bussijaama kehv seisukord. Bussijaam koos ümbritseva alaga on hetkel toimuva alevikukeskuse arhitektuurikonkurssi osa, kus lisaks oodatakse arhitektidelt visiooni külade bussipeatuste kujundamiseks ühtses võtmes.
Huvi tuntakse Kadrina paisjärve seisukorra ja tuleviku vastu. Paisjärve pidamisel tuleb arvestada erinevate keskkonna ja ökosüsteemi nõuetega. Vald on tellinud uuringu, mis selgitab välja, kas paisjärve seisundit saab parandada süvendamise või pindalavähendamise teel. Loodame, et saame uuringust tulemuse, mis võimaldab tulevikus teha reaalseid tegevusi.
Igivana murekoht on vareste ja hakkide pesitsemine kõrgetes puudes. Lahenduseks pakutakse teha Kadrinast Kirsside pealinn, mis kõlab väga toredalt. Ettepanekutena on esitatud koerte jalutusväljaku rajamine, bussiootepaviljon Põimasse, mänguväljak kuni 3 aaastastele lastele, rohumaa regulaarne hooldamine Hulja lasteaia vastas, Vohnjasse mänguväljak, Vohnja tiigi puhastamine. Murekohana on välja toodud vana rulapargi saatus ning kuna see on amortiseerunud, siis vallal on plaanis see demonteerida. Huvi tuntakse Tammepargi rajamise plaani kohta japakutakse ka männiku rajamist. Rakvere-Tapa tee äärde Tammepargi kinnistule puistu rajamine on endiselt jõus, mis mahus ja milliste puudega on hetkel planeerimisjärgus.
On veel neid, kes muretsevad kooli saatuse pärast. Kadrina Keskkooli arengu kavandamisel on koos hariduskogu ja kooliperega viimasel aastal ära tehtud suur töö, mitte ainult ühe kooliastme säilitamiseks vaid selleks, et pakutaks konkurentsivõimelist alternatiivi ja et toetatud oleks iga õpilase areng kõigis kooliastmetes. Vähemtähtis pole katänapäevane õpikeskkond, millega soovime kindlasti edasi liikuda. Haridusvaldkonna arengute ja hariduskogu tegevusega saab igaüks tutvuda siin https://www.kadrina.ee/kool2030 Hea haridus nii sisus kui vormis on meie eesmärk lasteaiast gümnaasiumi lõpuni!
